Nädalateema 13 - Geoinfosüsteemid ei ole ainult nägijatele

Osalesin 2013. a Eesti Rahvusraamatukogus toimunud rahvusvahelise geograafia nädala raames konverentsil nimega GIS päev. Olin selleks ajaks juba mõned aastad geoinformaatikaga tõsisemalt kokku puutunud ja kõikvõimalikud kaardid ja asukohainfo põhised IT lahendused olid tuttavlik teema. Hoolimata sellest oli Jakob Rosina ettekanne ”Kaardi lugemine pimedana ja kuidas see kasuks võib tulla?” tõeliselt silmi avavaks kogemuseks. Pimeda mehe elujaatav suhtumine ja kadestamisväärne esinemisoskus köitis publiku jäägitult. Ettekande salvestus on jätkuvalt üleval Jakob Rosina kodulehel rubriigis minult teistele. Jakob Rosin tutvustas pimedatele mõeldud navigeerimislahendust nimega BlindSquare. Põhimõtteliselt jälgib rakendus sinu liikumist ja kirjeldab sulle ümbrust. Ja seda soovi korral kiirusega, mis tavainimesele on totaalselt arusaamatu. Rakenduses on ka täiesti toimiv teekonna planeerija koos teejuhise funktsiooniga.

BlindSquare kasutab kaardimaterjalina üleilmset ja vabavaralist aluskaarti nimega OpenStreetMap. Tegemist on väga hea aluskaardiga, mis sisaldab endas oluliselt rohkem sisuinfot kui näiteks Google analoog. Koostatakse seda üldjoontes vabatahtlikkuse alusel. Seega on kõigil soovijatel, kel on mingi ruumiline taju olemas võimalik sellesse oma panus anda. Ise olen võtnud kohustuseks uuendada andmeid oma töökohaga seonduvalt. Lisaks puhtalt huvist uuendanud natuke oma kodukandi andmeid. Mingeid erilisi oskuseid see ei nõua. Lisaks vabatahtlikele on olemas ka mingi püsiv seltskond, kes tegeleb massilise andmeuuendusega. Andmeallikaks on siinkohal Maa-ameti ETAK aluskaart. Igati tänuväärne ettevõtmine kõigi osaliste poolt.

Lisaks eeltoodud aluskaardile rikastatakse ümbruskonda huvikohtadega Foursquare lahendusest. Vahva kõrvalepõikena võib mainida, et kui Foursquare kodulehel otsida huvipakkuvaid kohti Tallinna kohta on populaarsustabelis kolmandal kohal tulemuseks “Club Virgin Striptease - Julia, Diana, Rita, Evenjia & jekaterina are the funniest girls in Tallinn!!! Viva Russian ladies!!” :-)

Kokkuvõttes kutsun kõiki kaasa lööma OpenStreetMap aluskaardi koostamisse. Sellest on rohkematel inimestel kasu kui esialgu välja paistab.

http://jakobrosin.com/

http://www.blindsquare.com/

https://www.openstreetmap.org/

https://foursquare.com/

Nädalateema 12 - kaks kasutatavuse näidet

Kes see koera saba ikka kergitab... Sestap toon hea kasutatavuse näite enda varasalvest. See on kaardirakendus mis jagab välja valla detailplaneeringute andmeid. http://harku.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=b820b2d41b614890b07300f93852aaba

Tegemist väga piiratud funktsionaalsusega kaardirakendusega. Rakendus töötab lisaks ka erinevates nutiseadmetes ja kohandab enda graafikat ise. Käivitamisel avanevas aknas on lühike info järgneva kohta. Olen selle rakenduse disainimisel kasutanud endale seatud kolme kliki reeglit. Vajaliku toimingu saab seetõttu tehtud väga kiiresti. Kõik toimingud on väga sarnased tüüpilisele kaardirakendusele ja seetõttu kasutajale suhteliselt tavapärased. Mõningased probleeme tekib kattuvate alade infopäringu korral. Päring annab näiteks kolme objekti kohta vastuse. Sobiliku valimiseks tuleb hüpikaknas klikata noolele. Kõik ei pane seda esimesel korral kohe tähele. Kõnealune rakendus on saanud väga positiivset tagasisidet. Seda nii tavakasutajate kui ka meie töötajate poolt. Jooksva 12 kuu kasutuse statistika näitab, et rakendust on kasutatud 10482 korral. Kasutame rakendust ka planeeringute menetluses dokumentide avalikustamiseks. Dokumentide lisamine toimub küll antud rakenduse väliselt kuid on olemuselt oluliselt lihtsam, kui varem. Planeeringust huvitatul on infot leida täna oluliselt lihtsam, kui varem kodulehelt sadade kirjete vahelt otsides.

Nüüd siis vastupidise iseloomuga näide. Vähese koduloolise uurimusega tegeledes olen küllaltki palju otsinud informatsiooni meie arhiividest ja muuseumidest. Esmalt veebist ja siis ka füüsiliselt kohale minnes. Asi on küll aastatega paranenud. Vähemalt on temaatilised lehed koondatud ühte kohta http://www.ra.ee/vau/index.php/et. Varasemalt oli pooli sinna koondatud lehtedest suhteliselt võimatu leida. On proovitud luua ka keskseid säilikute otsingu infosüsteeme. http://ais.ra.ee/. Võin kindlalt väita, et see ei toimi. Sellega leiab väga piiratud koguse infot ja on väga ebamugav kasutada. Siis on veel näiteks olemas Saaga nimeline arhiivisäilikute otsisüsteem. http://www.ra.ee/dgs/explorer.php. Isegi kui midagi sealt leiad tahab ta tulemi vaatamiseks sisse logimist. Milleks? Ajaloo huvilise jaoks on kogu pilt ikka väga kirju. Sisuliselt tuleb kasutada erinevate arhiivide ja muuseumide endi otsingusüsteeme. Erinevate arhiivide tundmaõppimine võtab väga kaua aega ja kunagi ei või kindel olla, et oled midagi kahe silma vahele jätnud.

Enda kogemusest võin väita, et piir kasutusmugavuse ja funktsionaalsuse vahel on väga hägune. Pigem leiavad positiivset vastukaja lihtsad ja piiratud funktsionaalsusega rakendused. Eespool mainitud kolme kliki reegel on minu meelest suhteliselt universaalne. Kurb tõdeda, aga sisuliselt vajavad kõik sellest keerukamad protsessid juba kasutaja koolitust. Ja ma ei pea siin silmas meie valla kodanike. Eraldi teemana mainiksin ära ühe teguri mis tihtipeale takistab hea disaini loomist ja uute lahenduste kasutusele võttu. Nimelt on harjumusel suur jõud. Isegi ebamugava kasutusega keskkonnaga harjub inimene lõpuks ära ja ei ole kuigi aldis ringi õppima.

Nädalateema 11 - Tarkvara arendus- ja ärimudel ühe konkreetse projekti näitel

Asjasse segatud isikud võivad arvata, ja seejuures mitte ka eksida, et siinkirjutaja teab tarkvara arendusest ja ärimudelitest sama palju kui lehm lennuõnnetusest. Eks kõik sõltub taustsüsteemist millega vaadeldavat objekti võrrelda. Samas on kuidagi lastetoast kaasa tulnud tugev tung ja tahtmine pidevalt teha asju paremini kui tehti seda eile. Kuskilt kummitab soovitus - kui midagi laenad anna see tagasi paremas seisus kui saades.

Aga tulles nüüd teema juurde - tänavavalgustus. Eriti praegusel aastaajal igapäevane nähtus, mida märkad siis kui seda ei näe. Ehk mõningased tundeid inimeses tekitab see ainult siis kui seda ei ole. Kogu seda taristut on vaja hallata. Võtsin siis ette minu ametis üsna tüüpilise juhtumi. Kogu info ühe võrgu kohta on ühe tubli tsaariaegse inimese peas (see on muidugi teatav liialdus aga kollektiivis kutsume teda ikka pigem Rootsiaegseks meheks). Teatavasti on selline info peas talletamise viis üsna riskantne - kindlasti kohe ei sobitu kuidagi see asjakohaste ISKE nõuetega ja RIHAS ei õnnestu teda ka parema tahtmise juures ära registreerida. 
Siit edasi lühemalt. Sai loodud GIS andmebaas, koos sobiliku kaardiliidesega andmete sisestamiseks ja nutirakendusega välitööde läbiviimiseks. Kogu arhiiv käidi põhjalikult üle, tsaariaegse mehe viisime hüpnoosi, sahtlid tühjendasime ära ja tehtud. Kuna ma sellise teguviisi eest ametivendi ka mujal ette hoiatasin siis hüppas paati ka Tartu linn. Mitte nüüd naljatades - andmebaasi mudeli loomisel sai koos ära tehtud hulga asjaliku tööd.

Üteldakse, vist ka õigustatult, et süües kasvab isu. Tahtsime Tartuga koos astuda sammu edasi ja liidestada meie sisuliselt inventariseerimise platvorm tänapäevase kajugjuhtimissüsteemidega. Poliitikutele kolm tilka verd - EAS toetus - halliks läinud hankespetsialist ja tulemuseks oli see, et me suutsime hankida kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu mitte traditsioonilist valmis vidinat millest tellijal mingit ettekujutust ei ole. Või kui oli siis saadi täpselt seda mida kirja pandi aga mis ei vasta sugugi sellele mida tellijal vaja oli. Riigihanked… Arenduse käigus käis analüüs, disain ja arendus pideva protsessina. Nõuded muutusid pidevalt. Usaldus meie ja arendaja vahel on kõrge. Töö kulgeb ladusalt ja oleme tellijana protsessis olulisel kohal. Tänaseks õpitu järgi võiks nimetada et olen selles töös one site customer rollis. Millist konkreetset metoodikat arendaja selle töö käigus rakendab ei oska ütelda. Kuna tegemist on siiski väikesemahulise tööga siis pakun, et tegemist on pigem scrum´i ja kanban seguga.

Eriliseks kordaminekuks arvan olevat meie kasutatud ärimudel. Kuna raha oli vähe tuli potentsiaalse arendaja huvi asja vastu tekitada alternatiivsete lahenduste abil. Lahendasime olukorra nii, et meile ja teistele Eesti omavalitsustele on kautuslitsents tasuta. Makstakse teenuse majutuse, hooldustööde ja edasise arenduse eest. Varalised õigused jäävad arendajale. Meiepoolsete riskide maandamiseks oli lisatud tingimus olukorraks kus arendaja toote võõrandab või ei soovi enam teenusega jätkata. Nimetatud olukorras peab ta toote meile kõige saba ja karvadega üle andma koos õigusega toodet edasi arendada. Meie lootus, et arendaja saab tehtud tööga lisakasumit teenida kolmandate osapoolte kaudu näikse end õigustavat. Vähemalt saime partneri, kes tavaolukorras nii pisikeste töödega ei tegele.

Nädalateema 10 - Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO – mõningasest äratundmisrõõmust ja vastuoludest

Artikkel on tore lugemine. Artikkel on varustatud hulgaliste linkidega asjalikesse lisaallikatesse. Kõik see kokku annab valdkonnast väga hea ja kontsentreeritud ülevaate. Meeldivalt kõditab äratundmine, et nii mõnigi välja toodud iseloomujoon käib ka enda kohta. Olgu, sellega tõmbasin ma küll nüüd tagasihoidlikust käsitlevale punktile vee peale, aga siiski. Artiklis on minu arvates siiski pandud liigset rõhku tehniliste oskuste rõhutamisele versus vaba maailma mõtteviis. Või õigemini, esineb käsitlusviisis teatavaid vastuolusid. Üheks häkkeri tunnuseks loeb ta ühiskonnale kasulikuks olemist. Kingiühiskond. Samas sarjab tugevalt MS´i ja soovitab tungivalt kõike sellega seonduvat vältida. Valdav osa inimestest kasutab siiski Windows´i. Kas ei oleks altruistlikum luua just sellele süsteemile täiendavad vabu vahendeid. Muidugi on seda tehtud ja loodetavasti tehakse veelgi rohkem. Isiklikult aga ei taha nõustuda tehniliste oskuste nii suure osakaaluga häkkeriks olemises. Üheks üsna egoistlikuks põhjuseks on muidugi ka see, et viimased oskused on just endal kesised. Tunnen, et häkkeriks olemiseks ei pea täitma artiklis 100% ette antud tingimusi. On täiesti võimalik, et mõne kommertstarkvara silmis ketserlik isiksus hakkab järsku riiklikul tasemel (siinkandis on siiski riigiaparaat kõige suurem kommertstarkvarade tarbija) ajama vabavara poliitikat. Sellise isiku tegutsemisviis võib korda saata väga suurel määral häkkerluse mõtteviisiga seotud eesmärke. Mäletatavasti käis meie riigisüsteemist käesoleva sajandi esimese kümnendi paiku korra üle vabavara värskendav tuul näiteks OpenOffice.org näol. Isegi Tiigrihüppe sihtasutus saadi sellele projektile toeks pandud. Selle taga ei seisnud ainult professionaalsed programmeerijad.

Lugu tuletas muidugi valusalt meelde ka tõiga, et ei ole siiani teinud mugavalt kättesaadavaks neid asju, mida vabalt kasutatavaks kuulutasin. Siia alla käivad mõned skriptid, andmebaasi mudelid ja töölaua pluginad. Tunnistan süüd ja luban siiralt ennast parandada.

http://openoffice-et.sourceforge.net/

Nädalateema 9 - Tuntud ja tundmatud IT juhid

“Ma ei kavatse alluda provokatsioonidele. Muidugi kui just vägivallaga ei ähvardata või suurt summat raha ei pakuta…”

Nädalateema püstitus suunab mind käituma loomuvastaselt, nõudes mind andma avaliku hinnangut kellegi kohta keda ma ei tunne. Seda siis valdkonnas mis pehmelt väljendades ületab minu ebakompetentsuse piirid. Jätan seekordsest kirjutisest välja “tuntud” ja osaliselt “juhi”, mõistes seejuures selgelt minu käitumisviisi potentsiaalseid tagajärgi. Põhjendan:

• Tegeledes mõnda aega GIS valdkonnas, ei ole mul olnud selle temaatikaga seotud juhti. Ametijuhendi järgsete juhtidega on mul usalduslik suhe - ehk siis mõtlen välja probleeme, et neid siis võidukalt lahendada;

• Ma ei tunne isiklikult ühtegi IT tuntud juhti. (tuntud on siinkohal samuti termin mis vajaks teatavat määratlemist);

• Kui keegi on tuntud, siis ilma isikliku või tööalase kokkupuuteta puudub mul objektiivne ülevaade ka kõnealuse isiku juhtimisstiilist ja oskustest;

• On võimalus koostada kirjeldus teiste ajakirjanike kirjatükkide või autobiograafia põhjal. Kuid esimesed neist kirjutavad reeglina seda mis müüb ja teised - olgem ausad - kui lõpuni ausad ja objektiivsed me iseendi suhtes oleme? Eriti need isikud kes endast kirjutama kipuvad.

Eeltoodud nappidele põhjendustele tuginedes tunnen, et võimalik kirjeldus tuntud aga minule tundmatust IT-juhist sobiks rohkem saunavestluste rubriiki ja ei kannata välja musti piksleid ekraanil (vanasti nimetati seda kuuldavasti ka trükimustaks). Seega kirjutan hoopis kahest, oma valdkonnas, Eesti mõistes laialdaselt tuntud ja minule tuttavast inimesest. Seejuures nimesid nimetamata ja lootuses, et nad alljärgneva kirjutisega kokku ei puutu.

Juttu tuleb persoonist, kes on minust oluliselt kompetentsem (nagu valdav enamus mulle olulisi inimesi). Ta tõestab ilmekalt, et akadeemiline haridus annab edaspidiseks teatavad eeldused, mis minusugusel iseõppijal puuduvad. Tal on imetlusväärne oskus balansseerida dokumentatsiooni ja toimivate infosüsteemide õhkõrnal piiril. Imetlusväärne seetõttu, et tegemist on riigiasutusega. Omamata suurt meeskonda on ta suutnud saavutada lühikese ajaga midagi, kuhu teised on jõudnud suure meeskonna, raske raha ja pikaaegse tööga. Võis siis ei ole või ei hakka ka niipea jõudma. Asutuses on selles valdkonnas seatud selge eesmärk kuhu ja millal tahetakse jõuda. Temaga koostöö on õpetlik ja motiveeriv. Juhitüübi omadustest läheb kindlasti kirja teavitaja/suhtleja, juht, mentor/õpetaja ja ülemus.

Teine persoon - kauaaegne sõber. Omab väga laialdasi valdkonna põhiseid teadmisi, eriti just seda osa mis puudutab prii- ja avavara maailma. Olles noorena väheldaste kunstikalduvustega on temast nüüdseks saanud Häkker ja seda just suure algustähega. Kusjuures stereotüüpsed arvamused välimuse ja suhtlemisoskuste kohta tema puhul kindlasti ei kehti. Üsna lihtne on teda paigutada väikese agiilse asjaajamisega tiimi etteotsa. Kas ta aga suure ülemuse rollis end mugavalt tunneks ja sellega suurepäraselt hakkama saaks, sõltub tõenäoliselt rohkem juhusest kui ratsionaalsest kaalutlustest. Üks mis kindel, riigi sektoris juhiks ta kindlasti ei sobi. See oleks sama nagu kärpida kotkal tiivad ja ta puuri pista. See on üks õnnetus kuubis vaatepilt - minge Tallinna loomaeda ja vaadake. Lapsena sain sellest üsna unustamatu ja vastiku mälupildi. Hiljem sellesse sektsiooni oma jalga tõstnud ei ole. Samas aga vaadake kanalisi, need näikse tundvat end puuris suhteliselt mõnusalt. Kui nüüd viimase tähelepaneku ja mõni lause eespool kirjutatu tõdemuse vahel teatud seoseid hakata analüüsima saaks juba püstitada hoopis uue teema millest kirjutada...

Nädalateema 8 - IT professionaal

Erialane professionaalsus on mõiste millele üheseid kriteeriumeid seatud ei ole. Ega seda teha saagi. Haridust tõendav dokument ei pruugi kajastada haritust ega õpitud eriala sisulist mõistmist. Samuti ei taga mingi kitsa valdkonna tundmine seda, et just selles valdkonnas loodud lahendused on paremad teistest võimalikest lahendustest. Üks käsitlusviis ei pruugi sama hästi toimida teisal. Pean siinkohal silmas just IT sektorit. Samuti ei taga n.ö. „kõigetadmine“ ka edu. Siinkohal tuleb mängu juba loodusseadustega kooskõlas olev universaalsuse printsiip. Kuna IT sektor on muutunud niivõrd laiaulatuslikuks, siis ei ole ühel inimesel kuidagi võimalik saavutada ühtlaselt head taset kõigis mõeldavates valdkondades.

Isiklikult pean end oma valdkonnas kompetentseks, kuid mitte professionaalseks. Seda põhjusel, et suudan küll teatud valdkonnas hästi toimetada, kuid seda siiski ainult ühel platvormil. Konkurentide, eriti just vabavaraliste osas, hea ülevaade puudub. Seega ei ole ma pädev hindama, kas minu kasutatav platvorm on sama efektiivne ka kusagil mujal analoogsetes situatsioonides. Enda jaoks olen jõudnud arusaamisele, et üheks professionaalsuse tunnuseks on indiviidi oskus suhtuda kriitiliselt oma kitsa valdkonna teadmiste jõulisesse eelistamisse ja oskuseset olla avatud uute lahenduste osas.

Eeltoodust lähtudes jõuan järeldusele, et meil ei ole suurt mõtet fookusseerida ainult üksikindiviidide erialastele oskustele. Suuri ja mõjukaid lahedusi ei suuda enam keegi ainuisikuliselt ellu rakendada. Suured asjad tehakse meeskonna tööna ja seal sõltub juba konkreetsete isikute oskuste rakendamine juhtimisest. Sõltumata sellest kas keegi on loomult koleerik, introvert, sangviinik või ekstravert.

Nädalateema 7 - Avavara litsentsidest

Copyleft on üldine kontseptsioon, mida ei kasutada eraldiseisvana vaid realiseeritakse tavaliselt läbi kasutuslitsentside. Copyleft on iseenesest üks viis kuidas kasutada (realiseerida) klassikalisi copyright õiguseid. Seda küll siis äraspidisena tuntud copyright õigustele.

Avavara litsentsi tüüpide puhul on oluline jälgida copileft mõu erinevate litsentsi tüüpidele. Litsentside jaotus copileft mõju tugevuse järgi: 

väga tugev (AGPL) 

tugev (GNU GPL) - geoinfosüsteemide tarkvara QGIS http://www.qgis.org/en/site/ ja GRASS https://grass.osgeo.org/. Tean mitmeid GIS lahendusi mis nimetatud tarkvara abil üles ehitatud. Lahendused, mis on maksnud telijatele omajagu raha. Täitsa huvitav oleks teada, kas nimetatud litsentsiga kaitstud toodetele toetuvad lahendused peavad samuti täielikult olema teistele tasuta?

nõrk (GNU LGPL, Mozilla Avalik Litsents) - kontoritarkvara LibreOffice https://www.libreoffice.org/. Selle eelkäijat OpenOffice.org kasutasin juba üksnes põhimõtte pärast. Teatavasti toimus viimase osas üksvahe suisa riiklik kampaania suunamaks riigiasutusi kasutama nimetatud tarkvara. Ei teagi, kas oli ametnike harjumuste jõud nii tohutu või tegid MS omad head lobitööd, igatahes jooksis asi suuresti liiva. 

puudub (Apache, MIT, X11, BSD) 

Kurva tõsiasjana pean mainima, et meie organisatsioonis õigusharidusega (neid on 5-6) isikutes kõnealuse teema osas pädevat ettevalmistust ei ole. Vähemalt tekkis totaalne nõutus ühe konkreetse arenduse osas, mille tulemust soovisin õiguslikult jätta suhteliselt vabaks. Tõenäoliselt riigisektoris valdavas osas tellitud arenduste õigusliku ülevaadet ei omata. On enam kui tõenäoline, et tuleb ette olukordi, kus üks KOV ostab arenduse mis on teise KOV poolt välja ostetud ja on tegelikult avavara. Mis puudutab juriidilise ettevalmistuse puudulikust siis tundub et tegemist on lihtsal põhjusega, et nimetatud valdkonnas suuri rahasid ei liigu. Parimal juhul tekitab mingeid reaktsioone märksõnad “vabavara” ja “avatud lähtekood” - see mis sisu ja õigused tegelikult nende sõnade taga on ei teata.

Igatahes on edasiseks plaanis vähemalt oma arenduste osas kasutusõiguste osas teatava ühtne lähenemine luua. Ning lisaks ainult jutule, et kõik saavad neid kasutada, lahendused ka reaalselt kättesaadavaks teha.